1860-ndatel aastatel tekkis Mustvee eestlastel mõte oma kiriku ehitamiseks. Neil puudus kohapeal paik, kus oma emakeelt vabalt kuulda ja selles suhelda. 1873. sai asutatud koguduse nõukogu. 1877. alustati kiriku ehitust. Taevaminemispühal, 5. mail, pühitseti kiriku nurgakivi. Sügisel oli kirik katuse all. 1878. langes maha torn nõrga alusmüüri pärast. Vaatamata tagasilöökidele pühitseti Mustvee kirik 1880. aastal 27. juulil (vkj). Torma koguduse õpetaja Landesen käis jumalateenistusi pidamas kord kuus ja suurte pühade kolmandal päeval. Köster Carl Buck teenis iga pühapäev. 1922. aastani oli see kirik siiski Mustvee eestlaste erakirikuks ja alles siis sai Torma abikirikuks. 1936. aasta lõpul sai kogudus oma õpetaja, Edgar Hark’i, ja seega iseseisvaks.
11. mail 1939 kirik põles, kuid koguduse aktiivsuse ning suure ohvrivalmiduse ja Jumala erilise abi varal, jõuti taastatud kiriku pühitsemiseni jõululaupäeva hommikul 1939. Sõja ajal E. Hark mobiliseeriti ja oli Venemaal. Pärast tagasi tulekut teenis ta veel Mustvee kogudust, küll enamus ajast Tormast käies. Peale tema lahkumist hooldasid kogudust Torma õpetajad.
11. oktoobrist 1963 asus kogudust teenima õpetaja Eenok Haamer, kes töötas koguduses kuni oma surmani 27.02.2025. Organistina on kõik need aastad teeninud õpetaja abikaasa Eha Haamer, kes jätkab seda tööd ka pärast Eenoki surma. Alates märtsist 2025 on hooldajaõpetajaks Aivo Prükk ning Siimon Haamer abistab teda koguduse teenimisel.